1866. a. vallareformiga vabanesid vallad mõisate eestkoste alt. Reformi tulemusele loodi vallavalitsused ja kogukonnakohtud. Seaduse järgi tuli kohtumajad mõisa maadelt üle viia kogukonnamaadele. 1867. aasta 12. juunil oli Kolga kogukonnakohtu kokku tulemise kohaks esimest korda märgitud Uuri koolimaja Vaadisepa talus: Piddas Kolka koggukona kohhus kohtu pääwa Uhri küllas Waadiseppal.

 

1873. aastal hakati uut kohtumaja ehitama Kolga mõisa lähedale Liivamäele – nii kutsuti praegust seltsimaja ala, kuna see oli üsna viljatu maa. Leping uue kohtumaja ehitamiseks Sigula külast Willemi Tõnu Snelliga, kes sai neljakuuse töö eest palka 50 kopikat päevas. Liivamäele ehitatud kohtumaja oli 8 sülda pikk, 4 sülda ja 1 jalg lai ning 9 jalga kõrge (1 süld = 7 jalga ja ca 2,13 m). Kohtumajast jäi 18 sülla kaugusele karjalaut, magasiait 29 sülla ja Liivamäe majad 78 sülla kaugusele. Kohtumajal oli üks ahi, pliit ja korsten.

 

1895. aastal tõusis päevakorda uue kohtumaja ehitus, sest olemasolev kohtumaja jäi väikeseks. Otsustati siiski juurdeehituse kasuks. Ehitus hakkas peale 1896. aasta kevadel. Hoone jõepoolsesse otsa lisati juurde ca 100 ruutmeetri suurune kohtusaal ja vallavalitsuse kantselei ühes kohtupidamise toaga. Vana maja osast plaaniti väikese ümberehitusega kujundada kirjutaja ja kohtuteenrite eluruumid, samuti tunnistajate tuba. Uus juurdeehitus sai terves ulatuses pilpakatuse. Kahala küla Pära talu mehe Joosep Mikivi tehtud juurdeehitus läks maksma kõigest 600 rubla, tuli vallale tunduvalt odavam kui täiesti uue hoone ehitamine. Uus kohtumaja pühitseti 26. septembril 1896. aastal nii Kuusalu pastori kui ka ortodoksi vaimuliku poolt.

 

Liivamäe kohtumajale tehti 20. sajandi alguses mitmeid täiendusi: pesuköök (1897), aida ja talli katus (1906), uuendati arestikamber (nn „vangide puur“) (1908). 1930. aastal ehitati hoonele juurde kivist arhiiviruum. Arestikamber ja arhiiviruum olid säilinud ka 2010. aastal, mil alustati maja renoveerimist. 1931. aastal tehti vallamajas suurem remont.

 

 

Vastavalt „Omavalitsuste ja üldkasulikkude organisatsioonide maaga varustamise seadusele“ anti 1932. aastal Kolga vallamaja 12,55 ha suurune krunt (nr A-85) ühes päraldistega Kolga vallavalitsuse omandusse.

 

1939. aastal valmis arhitekt August Volbergi Kolga vallamaja ümberehituse eelkavand. Ehitusprogrammi kohaselt pidi vallamaja muutuma kahekordseks. Vaatamata suurtele muudatustele, säilitas hoone siiski oma eskiiskavandil arhailise väljanägemise. Ülemise korruse korteritele pidi lisatama trepp sekretäri elukorteri poolt, mitte ametlikust valla-valitsuse kojast, mis oli ebamugav ja ei vastanud nõuetele. Ümberehituse maksumuseks hinnati 8396 krooni. 1940-date aastate sündmuste tõttu ümberehituse plaan ei realiseerunud.

 

Nõukogude aja algusest 1950. aastani tegutses majas Kolga valla täitevkomitee. Hiljem on hoones olnud raamatukogu ja ETKVLi kauplus. Taasiseseisvumise alguses tegutsesid maja jõepoolses osas baar ja erakauplus “Ülejõe”. Poodi pidasid Urmas Osila ja Ain Kaljurand. Esimesed müüjad olid Merike Prüüs, Monika Juvanen ja Reet Vesilind. Hiljem kolis pood Kuusallu ja pidama hakkas seda Andres Saalmaa.
Hoone vanem pool oli enne viimast ümberehitust kasutuses valla sotsiaalmajana, lõunapoolset osa kasutas jahiselts.

 

Kuigi vana vallamaja seisukord oli 2010. aastaks selline, et eksperdid ei pidanud taastamist enam mõistlikuks, algatas kohalik eestvedaja Katrin Lellep maja renoveerimise projekti eesmärgiga luua kogukonna keskus. Keskuses pidid hakkama tegutsema enamik Kolgas asuvaid valla allüksusi, sh raamatukogu, muuseum, noortekeskus ja eakate päevakeskus. Samuti olid majas planeeritud ruumid kaugtöökeskusele ja erinevateks huvitegevusteks. Eraldi juurdeehitusena oli kavandatud saali osa, mis võimaldaks korraldada kooli ja lasteaia, aga ka teisi suuremaid üritusi.

Arhitekt Aleksander Skolimowski vormistas esialgase visiooni projektiks.

2011. aastal sõlmisid Kuusalu vald ja MTÜ Õnne Maja 10 aastaks maja tasuta kasutamise lepingu eesmärgiga rajada kinnistule Kolga Rahva Maja koos juurde kuuluva infrastruktuuriga. Mitmeid töid, algul lammutusel ja hiljem territooriumi korrastamisel, tehti talgute korras paljude vabatahtlike abiga.

Lammutus- ja koristustööd olid mastaapsed, kuid nende käigus püüti siiski säilitada võimalikult palju maja esialgset olemust.

Kuna hoone seinad ei oleks uut katust kanda suutnud, ehitati vana maja ümber täies ulatuses uus karkass, mis hakkas kandma katusekonstruktsiooni. Maja vundament parandati ja kogu maja ulatuses valati põrandad koos kütte- ja veetorustikega. Sisuliselt jäi vana maja uue sisse. Kogu maja renoveerimistööde juhataja oli Urmas Paomees.

Ehitustööde esimene suurem etapp lõppes 2012. aasta suvel.

 

13. ‎veebruaril ‎2013‎ tähistati Kolga Rahva Maja esimese kolmandiku valmimist – kasutusse võeti vana vallamaja uuem pool. Maja avati ka kogukonna inimestele ja selles hakkasid toimuma erinevad üritused nii majas sees kui ka õue alal. Igapäevaselt hakkas ruume kasutama MTÜ Lahemaa kaugtöö- ja koolituskeskused.

 

Kuna majas ei olnud aastaringset kütet ja maja koolipoolne osa oli ilma elektrita ning siseviimistluseta, olid maja olmetingimused talvekuudel üsna kehvad ja takistasid maja kasutamist. 2016. aastal loobus MTÜ Õnne Maja eestvedamisest ja moodustus uus initsiatiivgrupp. Toimus mitmeid ajurünnakuid ja kokkusaamisi arutamaks, kuidas ehitustööd lõpuni viia ja maja tervikuna kasutusele võtta. Vallale esitati ka oma nägemus maja sisutegevuste käivitamise osas.

2017. a asutati MTÜ Kolga Rahva Maja eesmärgiga korraldada hoone ja selle õueala kasutamist ning kaasata kogukond maja tegevustesse. 2018. a kevadel sõlmis MTÜ Kuusalu vallaga hoone ja selle territooriumi tasuta kasutamise lepingu.

 

2020. aastal leidis Kuusalu vallavalitsus võimaluse rahastada maja renoveerimise lõpetamist. Maja sai vee- ja küttesüsteemi, lõpetati maja välisviimistlus ning maja koolipoolse osa siseviimistlus: valati põrandad, paigaldati elekter ja valgustus, siseseinad, vaheuksed jpm. Lagede ja seinte värvimistööd võttis enda peale suures osas MTÜ Kolga Rahva Maja.

2021. aasta talvel otsustas MTÜ kooskõlastatult vallaga nimetada maja ümber Kolga Seltsimajaks, et nimi avaks paremini maja olemust ning ei läheks segamini Kolgaküla Rahvamajaga.

Maja juurde on ehitatud kuur, majale lisatud terrass, soetatud õue lauad ja pingid, ning maja on kõige vajaminevaga sisustatud. Eelnimetatud tegevusi toetas kohaliku omaalgatuse programm (KOP).

Pikemas plaanis loodetakse välja ehitada ka maja teine korrus, et pakkuda majas ka ööbimisvõimalust nt laagrite, suvekoolide majutamisel. Samuti annaks teine korrus hea võimaluse noortekeskuse loomiseks Kolka.

Tundub, et selle maja ehitus ei lõpe kunagi …